Punane või kahkjaspunane ristik – kumba valida?

Kui koduste idandajate seas on punane ristik enamasti juba vana hea tuttav, siis kahkjaspunane ristik on paljude jaoks veel avastamata. Nad on mõlemad sama taimeperekonna liikmed, kuid üks mõjub teise kõrval justkui kuninglik sugulane. Kuidas nii?


Välimus, maitse ja tekstuur

Esimesena märkab kohe nende välimust. Kahkjaspunase ristiku idandid on suuremad ja lopsakamad. Neil on jämedam vars ning avaramad idulehed, mis annavad neile taldikul tõeliselt väärika ilme. Punase ristiku idandid on märksa väiksemad, mõjudes õrnemalt.

Kahkjaspunase ristiku (vasakul) ja punase ristiku (paremal) 5 päeva vanused idandid pärast purgist välja võtmist ja enne kestaeemalduspesu.

Erinev on neil ka maitse. Punasel ristikul on veidi tugevam ja iseloomukam murune mekk. Kahkjaspunasel ristikul see puudub, st nende maitse on neutraalsem. 

Ka tekstuur on kahkjaspunase ristiku idanditel pehmem. Punase ristiku idanditel on see aga veidi tihkem.

Need erinevused ei ole küll suured, kuid kui kasvatada mõlemat kõrvuti ja samal hetkel ka maitsta, on eripärad täiesti tajutavad. Aga ükskõik kumma valid, mõlemad pakuvad võrdselt seda mõnusat mahlast ja krõmpsuvat suutunnet, mille pärast ristiku idandeid nii hinnatakse.

Erinevus ka fütotoitainetes

Kui punane ristik on üks kõige põhjalikumalt uuritud ristikuliike, siis kahkjaspunane ristik on selles mõttes veel veidi salapärane. Teda ei ole teaduslikult uuritud kaugeltki nii sügavalt kui punast ristikut.

Punane ristik sisaldab rohkelt isoflavoone ja on tuntud oma fütoöstrogeense toime poolest. Just seetõttu on teda juba sajandeid kasutatud naiste tervise toetamiseks, eelkõige hormonaalse tasakaalu ja üleminekuea vaevuste leevendamisel. Rahvameditsiinis on punast ristikut hinnatud ka vere ja lümfi puhastajana. Ka Medical Medium peab punast ristikut üheks olulisemaks lümfi toetavaks taimeks.

Kahkjaspunane ristik sisaldab samuti isoflavoone, kuid üldiselt vähem kui punane. Seetõttu peetakse ka tema fütoöstrogeenset mõju tagasihoidlikumaksSee ei tähenda, et kahkjaspunane ristik oleks vähem väärtuslik. Lihtsalt tema koostist on seni oluliselt vähem uuritud kui punase ristiku oma. Nagu kõik idandid, sisaldab ka kahkjaspunane ristik rohkelt vitamiine, mineraalaineid, antioksüdante ja teisi bioaktiivseid ühendeid. Tema tugevus ei seisne niivõrd fütoöstrogeenides, vaid üldistes idanditele omastes väärtuslikes omadustes.


Kumba valida?

Kui otsid suuremaid, pehmema tekstuuriga ja mahedama maitsega idandeid, võib kahkjaspunane ristik saada kiiresti sinu lemmikuks.

Kui sinu eesmärk on aga toetada naisena oma organismi just punase ristiku tuntud fütoöstrogeensete omaduste tõttu, siis on punane ristik endiselt minu esimene soovitus. Tema isoflavoonide sisaldust on uuritud märksa põhjalikumalt ning just nende ühendite tõttu on punast ristikut sajandeid hinnatud naiste tervise toetajana.

Kui sa pole kumbagi veel proovinud, soovitan mõlemaid. Nad ei konkureeri omavahel, vaid täiendavad teineteist. Täpselt nii nagu porgand ja paprika on mõlemad väärt köögiviljad, kuid pakuvad organismile ja maitsemeelele veidi erinevat.


Kas ristiku seemnetest võib kasvatada ka tõusmeid?

Kui seni on selles loos  juttu olnud ainult punase ja kahkjaspunase ristiku idanditest, siis võis sul tekkida küsimus: aga kuidas on lood nende tõusmetega?

Jah, mõlemat ristikut võib ja saab kasvatad ka tõusmeteks. siis aga muutub idanditega võrreldes nende maitse märksa rohusemaks ja intensiivsemaks. Selle põhjuseks on klorofülli ning teiste bioaktiivsete ühendite suurem sisaldus, mis annabki tõusmetele nende iseloomuliku rohelise maitse.

Kõige paremini tulevad ristikute maitseomadused minu arvates siiski esile just idandina. Pole ime, et just sellisel kujul on punase ja kahkjaspunase ristiku idandid armastatud nii Väike Värvu klientide kui ka koduste idandajate seas üle kogu maailma.

See ei tähenda aga, et ristiku tõusmed poleks head. Paljudele nad ikkagi maitsevad. Kasvata ristikut nii idandite kui ka tõusmetena ja otsusta ise, kumb sulle rohkem meeldib.



Kas teadsid? Kahkjas punane ristik sobib koduaeda ka vahekultuuriks

Kahkjaspunane ristik ei ole väärtuslik ainult idandina. Ta on hinnatud ka koduaedades vahekultuurina, mida külvatakse peenardele suve lõpus pärast põhikultuuride koristamist, et hoida muld elus ja valmistada see ette järgmise aasta kasvuperioodi jaoks. Samuti on ta suurepärane meetaim.

Liblikõielise taimena seob ta koostöös juuremügarates elavate bakteritega õhulämmastikku ning rikastab sellega mulda. Samal ajal katavad tema juured ja maapealne kasv mullapinna, toetavad mullaelustikku ning aitavad vähendada umbrohtude levikut.

Üks seeme, kaks head kasutusvõimalust – kasvata maitsvaid idandeid ning külva juuli lõpust koduaeda mulla tervise parandamiseks.

Mõlemad seemned leiad Väike Värvu e-poest

→ Kahkjaspunane ristik
→ Punane ristik


Kasutatud allikad

  • Booth NL, Overk CR, Yao P jt. The chemical and biological profile of red clover (Trifolium pratense L.).Phytotherapy Research, 2006.

  • NCCIH. Red Clover. (USA National Center for Complementary and Integrative Health)

  • EMA (European Medicines Agency). Assessment report on Trifolium pratense L.

  • Medical Medium. Red Clover 

Autor: Egle Ronk

"Idandid ja tõusmed on olnud mitmeid aastaid minu igapäevaelu osa. Jagan Väike Värvu lehel oma kogemusi ja teadmisi, et sul oleks lihtsam nende põnevasse maailma sisse elada."