Koduste supertoidukasvatajate seas väga populaarne kasvatusalus üle kogu maailma. Lihtne ja soodne.
Komplektis:
roheline põhjakandik, valge rest.Kasutatav kahel erineval viisil:
- hüdropooniliselt (vesitoiteliselt) ehk
ilma mullata- k
oos mullagaMullata kasvatamisel:
Suured seemned (hernes, päevalill) eelnevalt leotatakse ja laotatakse valge resti peale. Külv kaetakse ning järgneva 4 päeva jooksul niisutatakse 2x päevas. Kui idanenud seemnete arenenud juuretipud on kasvanud valgest restist läbi, minnaks üle altkastmisele (kallatakse rohelisse vanni vesi), eemaldatakse kate ja tõstetakse saagi valmimiseni päevavalguse kätte. Pisiseemmneid eelnevalt ei leotata. Nende puhul tuleb enne külvi valge resti põhi katta majapidamispaberi lehega.
Mullaga kasvatamisel: Valge rest täidetakse mullaga. Tasandatakse pind ja külvatakse seeme. Külv kaetakse, pritsitakse märjaks ning järgneva 4 päeva jooksul niisutatakse 2x päevas. Kui juured on kasvanud alumisest restist läbi (päevalille, herne puhul) minnakse üle altkastmisele ja tõstetakse alus saagi valmimiseni päevavalguse kätte. Pisiseemnete juured ei jõua käik restist läbi. Kastetakse mulla pinda.
Mõistlik on valida korraga vähemalt 2 kasvatusalust:
2 kaaneta või 1 kaaneta ja
1 kaanega kasvatusalus.
Külvid vajavad esimestel päevadel niiskuse hoidmiseks enda peale kaant. Kaaneks sobib ideaalselt peale teise aluse põhjakandik (raskusega kasvatamiseks) või spetsiaalne kuppelkaas (raskuseta kasvatamiseks).
Mõõdud (cm): 32 x 24 x 4,5
Kaan lisab kõrgust 4,5 cm
Kaasa põhjalik
eesti keelne kasutusjuhend!
Hüdropoonilistel alustel (koos mullaga kasvatamisel) on üks suur ja oluline eelis tavaliste külvikarpide ees.
Mullasäästlikkus!Tavalised külvikarbid on ca 4-5 cm sügavad, mis täidetakse vähemalt 80% ulatuses külvimullaga. Hüdropoonilise kasvatusaluse valge resti sügavus on 3 cm. Mis tähendab, et mulda mahub sinna oluliselt vähem.
2,5 cm paksune mullakiht on tõusmetele vägagi piisav. Ka tavalisse külvikarpi või mõnda muuse taaskasutatavasse karpi võib panna mulda vähem (2-2,5cm), kuid karbi põhjast on sel juhul väga kehv saaki maha lõigata.
